ACTA hääletati Europarlamendis maha

Kaido Kikkas, 11. märts 2010

Europarlament lükkas eile väga ülekaalukalt tagasi ACTA ehk Anti-Counterfeit Trade Agreementi – põhjendusega, et seal sisalduv ei ole kooskõlas euroopalike väärtustega.  Ilmselt saaga jätkub ka tulevikus (kuna parlamendi otsus ei ole otseselt siduv – eeskätt aga on oluline selge nõue, et Euroopa Komisjon lõpetaks parlamendi selja taga mängimise ja avaldaks kogu asjassepuutuva dokumentatsiooni), ent üks väike samm vaba Interneti säilimise suunas on astutud.

Vaba dokumentatsiooni päev

Kaido Kikkas, 10. märts 2010

… on sel aastal 31. märtsil.  Vabade vormingute tähtsusest võib lugeda initsiatiivi kodulehelt, lisaks võib vaadata Müncheni linna kogemusi OpenDocumentile siirdumisel ning üht Eesti selleteemalist ettevõtmist.

Ootame teid Eneta märtsikuu kommuuniõhtutele IT Kolledžisse!

Heiki Tähis, 1. märts 2010

Eneta logo

Ootame kõiki tehnoloogiahuvilisi osalema märtsikuus Eneta kommuuni raames toimuvatele avalikele Microsofti tehnilistele loengutele IT Kolledžisse, kus kohalikud asjatundjad jagavad oma kogemust ja tutvustavad parimaid praktikaid. Kommuuniõhtud on tasuta ja kõik huvilised on teretulnud.

• 03. märts | .NET ja jõudlus – Henn Sarv | IT Kolledž, 18:00 – 19:45
• 10. märts | Entity Framework – Gunnar Peipman | IT Kolledž, 18:00 – 19:45
• 11. märts | PowerShell 2.0 – Meelis Nigols (virtuaalne loeng üle Live Meetingu)
• 17. märts | Visual Studio Team Foundation Server 2010 – Taavi Kõosaar
• 24. märts | Silverlight – Jaana Metsamaa
• 31. märts | Windows 7 DirectAccess – Rauno Mägi

Kommuuniõhtutele registreerumise info ilmub Eneta portaalis nädal-paar enne seminari. Soovitame teil registreerida omale kasutajakonto, sest Eneta liikmed saavad tellida tulevaste sündmuste registreerumise algamise kohta teavituse e-mailiga. Kasutajakonto saab mugavalt luua oma Messengeri ehk Windows Live ID aadressiga www.eneta.ee

Tervitustega,
Eneta tiim

Hea artikkel e-õppest

Kaido Kikkas, 27. veebr 2010

Joseph Thibault, “Moodle: Open Source, Closed Doors”. Teemaks asjaolu, et kuigi Moodle on väga populaarne ning täiesti vaba tarkvara, on selles tehtud kursus enamasti ikkagi suletud paroolide taha.

(Siinkirjutaja arvab, et tulevik on pigem LeMilli ja Vikiülikooli päralt.)

Väljavaade

Kaido Kikkas, 22. veebr 2010
Jüri istub hanges  (peaaegu)
Jüri istub hanges (peaaegu)

EITSA rahva töötingimused ITK maja ülemisel korrusel… Vähemalt peaks selline hang akna taga  vähendama üsna kenasti soojuskadu sealtkaudu. :)

Vanarahvatarkus

Kaido Kikkas, 16. veebr 2010

Cucli.

“Kes vastlapäeval Cucli.-s käimata jätab, sel tulevad järgmisel aastal pikad juhtmed, lühike mälu  ja kehv netiühendus.”  – IT kolledži vanasõna, XXI sajandi algus.

Tiigrihüpe ITK-s

Kaido Kikkas, 15. veebr 2010
Head tiigriaastat!

Head tiigriaastat!

Täna nähti idamaise kalendri aastavahetuse puhul ITK 5. korruse puhkeruumis sellist elukat. :)

Kingsepa kingad ja ITK veeb

Kaido Kikkas, 11. veebr 2010

Vanarahvas räägib, et kingsepal endal korralikke jalanõusid ei olevat. Praeguse seisuga on ka ITK põhiveeb natukene kulunud ja kipub vanusest tulenevalt tibake narmendama.

Nüüd on aga seltskond kodanikke (vanasti öeldi “grupp seltsimehi”)  kokku tulnud ja kui kõik plaanipäraselt läheb, saab veebileht suve alguseks uue näo. :)

Ootame oma meeskonda rahvusvahelise ja distantsõppe spetsialisti

Raili Reimer, 8. veebr 2010

Kuulutasime välja konkursi (tähatajaga 14.02.2010.a) täitmaks ITK rahvusvahelise ja distantsõppe spetsialisti ametikohta.
Rahvusvahelise ja distantsõppe spetsialisti töö sisuks on ITK rahvusvahelise õppe valdkonna arendamine ning kaugõppe tudengite nõustamine.
Kuulutus: www.itcollege.ee 
Lisainfo: Raili Reimer, 6285821, raili@eitsa.ee

 

e-õpikud

Kalle Tammemäe, 5. veebr 2010

Kas kusagil on toimumas paradigma muutus, mille eelkaja on Eestisse nõrgalt jõudnud või on tegu järjekordse dot.com stiilis haibiga, millest targu ette eemale hoiame?

Amazon müüs mullu väidetavalt enam raamatuid e-vormis kui paberil. Kirjastajad on järjest kinnitanud, et neile pole see mingi probleem – raamat tahab alati toimetamist, see tulu on garanteeritud sõltumata teose lõppkandjast – olgu see kivi või paber või elektrooniline andmekandja. Häält võiksid tõsta trükitöösturid, kuid sealgi on piisavalt paindlikkust (täna võib tellida enda kirjutatud raamatut kasvõi üksikeksemplarides, täitsa jõukohane hind)  ja väga vara oleks rääkida Johannes Gutenbergi leiutise allakäigust.

Kuid olukord on tunduvalt emotsionaalsem õpikute maailmas. E-lugejad lubavad lähiaastatel muutuda Harry Potteri (olen vaid mõnda filmi näinud) sarja stiilis elavateks raamatuteks või olgem täpsed – elavate raamatute elavateks raamatukogudeks.

See toob välja veel assotsiatsiooni kunagise arvutimänguga Myst (on mängitud), mille autorid avaldasid ka rea SciFi romaane eri aegruumides eksisteerivatest maailmadest, mida ühendasid raamatud. Oli täitsa palju võimalusi pakkuv ulmeidee! E-lugejate ja e-raamatutega on maailmarännakuteni on veel jupp maad minna, aga mis jääb puudu, selle teeb ära kujutlusvõime. Üks iseenesesse sulgunud Raamat võib vabalt kujundada enda ümber sisevalgustatud ja välispimendatud kogukonna, millest pääs on väga vaevaline kui mitte võimatu.

Kuid tagasi õpikute juurde. Tavapärane paberõpik on kui monoloog, võrreldav mõnevõrra nüüdseks mõnevõrra allahinnatud auditoorse loenguvormiga, mis erijuhul võib tõesti ühesuunaline kõnemarss olla.
E-õpik võib aga lugeja progressi jälgida, mistahes vormis teste pakkuda ning nende alusel õppijale materjalimäestikus sobivat teed näidata. Video, audio- ja kasvõi 3D interaktiivsed katked sinna juurde.
Stopp! Õppe-CD-d ja DVD-d ning on-line e-kursused on ju tänane reaalsus? Vahe on siiski olemas, ehkki e-kursustega väike – E-õpik on reeglina ka ülejäänud kübermaailmaga kontaktis ehk siis omab jalgu maas ning pead pilvedes, tagades üheaegselt nii detailitäpsuse kui ka globaalse vaate. E-õpik saab olla arenev – peatükk, mis on lugemata, võib olla saanud lugemise hetkeks olulise värskenduse või viite mujale. Tegelikult tunnistan, et ettekujutlus ei suuda haarata kõike, mida e-õpik võimaldaks. See võib olla kas lihtsalt individuaalne e-õppe keskkond või sama kompleksne kui Leo Kunnase Gort Ashryn triloogias kirjeldatud inim- ja tehisteadvuse liit.

The Chronicle of HE Wired Campus artiklis on loetletud rida kirjastajaid, kes on e-õpikute teemaga hoogsalt kaasa läinud. On nimetatud, et McGraw-Hill õpikutest on 95% juba nüüd e-kujul kättesaadavad. Küsimus on ainult selles, et kuivõrd arenenud on õpiku kompileerimis- ja lugemistarkvara, et kõike seda interaktiivsust, mida kujutlusvõime ette manab, ka teoks teha. Vastava tarkvara ScrollMotion loomejuht Mr. Koppel (ohhoo, Eesti mees?) ütleb, et “textbooks are probably the most complex challenge we’ve taken on to date.

Hoidkem siis silmad lahti, et tulevikku maha ei magaks :-) Vähemalt tänased e-kursused ja e-õpiobjektid on heaks seemneks homsetele e-õpikutele kui puuteekraanidega seadmed (ekraani diagonaaliga enam kui 4”) massiliseks muutuvad.

Kujutlegem ette, kuidas te võtate ühelt ekraanilt teksti või pildi kokku nagu lauanurgalt tolmurulli näppude vahele ja kukutate selle hoopis teise seadmesse oma elu elama. Kõike seda oma “valge käekesega” ilma juhtmeid jätkamata, pulki pistmata ja ketast koogutamata.